uudishimu

GRTC eesti haru alamfoorum. Postitamisõigus vaikimisi puudub.
Foorumisse postitamise õiguse saamiseks palun kirjuta moderaatorile.

Moderators: Marko Kohv, Roland Tepp

Post Reply
Marko Kohv
Rank: Wang Yen-nien
Rank: Wang Yen-nien
Posts: 50
Joined: Fri Aug 27, 2004 8:50 am
Location: Tartu, Estonia

uudishimu

Post by Marko Kohv » Wed May 09, 2007 2:17 pm

Kuulsin, et teil käis Mihkelson trennis sanshou asju vaatamas. Äkki pajataksite veidi?

Roland Tepp
Rank: Chang San feng
Rank: Chang San feng
Posts: 107
Joined: Wed Jan 28, 2004 5:34 pm
Location: Tallinn, Estonia
Contact:

Re: uudishimu

Post by Roland Tepp » Thu May 10, 2007 5:05 am

Marko Kohv wrote:Kuulsin, et teil käis Mihkelson trennis sanshou asju vaatamas. Äkki pajataksite veidi?
Hehe - Kuulujutud levival kiiresti :)

Üldiselt oli nii, et sel korral oli peale minu (ja loomulikult Priidu ning mingi tema trennikaaslase, keda ma ei tundnud) meid trennis veel 2 inimest.

Alustasime võrdlemisi vabas vormis soojendustega. Priit ja ta kaaslane trennist osa ei võtnud - istusid niisama ja lobisesid vaikselt omaette. Meid ka eriti ei seganud. :)

Pärast soojendusi tegime käte tugevdamise harjutusi ning togisime pisut ramatuid, pärast mida võtsin käsile sirge löögi vastu lu (+ "põlve pühkimine") kasutamise. Näitasin ette ja lasin neil siis seda harjutada.

Millalgi sel ajal läksin siis Priidu juurde ja küsisin otse, et kas tal on igav, mille peale tuli kaks vastust - Priit väitis et jah, tal on igav ja see teine mainis lihtsa faktina, et treening on "surnud", mille peale ma küsisin, et mida nemad teisiti teeksid... selle mõttega, et kui nende arust on "surnud", siis mis teeks treeningu "elavaks".

Kujunes päris põnev vestlus (või siis enamalt jaolt siiski Priidu monoloog), kus ta selgitas lahti, mida ta selle "elava" treeningu all silmas peab.

Ei hakka kogu tema juttu ümber jutustama (ja polnud ta jutt 100% puhas kuld ka mitte), aga oluliseim mis minu jaoks tema jutust sõelale jäi oli see, et inimesi tuleb rohkem omavahel kokku lasta - rohkem praktikat ja vähem kuiva drilli, millest algajad ilma reaalse (või piisavalt reaalsuselähedase) võitlemise kogemuseta lihtsalt aru ei saa...

Lühidalt - kui rahulikult lahti selgitada, need "elus" ja "surnud" treening on täiesti mõistlikud ja loogilised mõisted, milliste puhul pole vahet, mis võitluskunsti sa õppida üritad, mitte ainult mingid kõrged MMA'le omased asjad...
Roland

Margus
Posts: 4
Joined: Wed Jun 21, 2006 1:41 am
Location: Estonia, Tallinn

Post by Margus » Tue May 15, 2007 5:02 am

Priidul on kindlasti vägagi õigus selle koha pealt, mis puudutab treeningul õpitava rakenduslikkust. Ilmselt on ta näinud rohkem kui korra, kuidas pidevalt kontaktiga harjunud võitlusviiside harrastajad teistest nagu rongiga üle sõidavad. Ja see võrdlus ei tundu isegi liialdamisena. Kellele ikkagi tundub, võib ise ära proovida selle abitusetunde, mis näiteks tabab kogemustega kickpoksija vastas seistes. Vahel öeldakse, et üks on sport ja teine on võitlusviis ning teine seega a priori esimesest üle. Aga kuskohast ta siis üle on, kui sportlane võitleja mõne esimese sekundiga auti saadab?
Kuni kümme sekundit võiks olla see aeg, mis kulub "hakkamasaamiseks" ükskõik millise budospordiala harrastajaga. Ja neiski on kontakti märgatavalt enam kui Taijis.

Küsimus ei ole siin kindlasti selles, et üks ala oleks teisest parem või tõhusam, vaid eelkõige harjutamise metoodikas.
Kui inimesel puudub alateadvuse tasandini sissetöötatud vastuste kogum jõulistele rünnakutele, siis reaalses vastasseisuolukorras mõistus jookseb kinni ja ei suuda olukorda juhtida. Ka õpitud tehnikad muutuvad ennemini takistajaks. Inimese kogemuslik "automaatreziim" nimelt on hinnanguliselt 30 000 korda võimsam kui tema teadliku mõistuse osa. Selleks, et asi ka tegelikus võitluses töötaks, on vajalik pideva realistliku kogemuse olemasolu. Seejuures tekkiv lisaboonus on see, et ka tavalised Taiji "hõljumised" omandavad harjutaja jaoks hoopis teise tähenduse ja ärkavad enam ellu. Metoodika täiustamine aga tähendab tohutut muutust ja ka seda, et harrastajate ring muutuks oluliselt teistsuguseks. Tuleks tesitsuguse motivatsiooniga inimesed. Vaja on küsida - kas me seda tahame?
MMA harrastajad ilmselt soovitaksid minna ennemini käsitööringi, mitte tegeleda jätkuva enesepettusega, kuid tuleb arvestada sellega, et paljudele lihtsalt meeldib nii nagu on. Ja jäägu siis teistele need igapäevased silm sinine ja veri ninast väljas asjad.
Aga samal ajal on kasulik meeles pidada, et vaid see viib tegelikult edasi.

Roland Tepp
Rank: Chang San feng
Rank: Chang San feng
Posts: 107
Joined: Wed Jan 28, 2004 5:34 pm
Location: Tallinn, Estonia
Contact:

Post by Roland Tepp » Thu May 17, 2007 11:39 am

Margus wrote:Küsimus ei ole siin kindlasti selles, et üks ala oleks teisest parem või tõhusam, vaid eelkõige harjutamise metoodikas.
Mis oli ja on ka kogu aeg olnud minu seisukoht.

Margus wrote:Metoodika täiustamine aga tähendab tohutut muutust ja ka seda, et harrastajate ring muutuks oluliselt teistsuguseks. Tuleks tesitsuguse motivatsiooniga inimesed. Vaja on küsida - kas me seda tahame?
Üldiselt nõus, aga metoodika muutusega võib ka väga kergelt "üle võlli" minna ja võtta asju stiilis "kõik või mitte midagi" ning visata välja kogu Taiji (või mistahes traditsioonilise võitluskunsti süsteem), nagu seda minu arusaamist mööda on teinud MMA harrastajad.

Sanshou ja tuishou trennides me seda ju tegelikult teemegi (või vähemalt peaksime tegema). Isegi vormi rakendusi harjutades tuleks proovida pärast seda kui rakenduse mehaanika selgeks on saanud seda ka nii harjutada, et partner enam rakenduse teostamis meile lihtsaks ei teeks.


"Teistsugusest motivatsioonist" rääkides - kõik on kinni ikkagi isiksuses. Kui ollakse vähegi tõsised Taiji kui stiili ja süsteemi õppimises, siis seda teistsugust motivatsiooni ei sa lihtsalt tekkida - vastasel juhul ei suudeta lihtsalt leppida ega mõista Taiji olemust ja jalutatakse minema...
Margus wrote:MMA harrastajad ilmselt soovitaksid minna ennemini käsitööringi, mitte tegeleda jätkuva enesepettusega, kuid tuleb arvestada sellega, et paljudele lihtsalt meeldib nii nagu on. Ja jäägu siis teistele need igapäevased silm sinine ja veri ninast väljas asjad.
Kui MMA tegelejate kirjatöödesse ning sõnavõttuesse süveneda, siis nende nägemuses on mistahes kindla stiili õpetamine raisatud energia, ja selle asemel et traditsioonilisi võitluskunste harrastada oleks targem kas käsitöö või aeroobikaga tegeleda...

Enesepettus on ka see uskumine, et ainult see mida ja kuidas sina asju teed, on ainuõige...
Margus wrote:Aga samal ajal on kasulik meeles pidada, et vaid see viib tegelikult edasi.
Mina sõnastaks asja niiviisi - Vormi "hõljumisest" on kasu ainult sellisel juhul, kui sa seda tehes hoiad kogu aeg oma peas kujutluspilti reaalse(te)st vastas(t)est ja nende võimalikust liikumisest.

Seda ei ole võimalik teha enne, kui sul puudub kogemus sellest, mida selline reaalne vastane teha võib ja kuidas ta mingis olukorras käituda võib... Selleks et seda kogemust saada, tuleb lasta rakendusi ning tõukavate käte/sanshou baasharjutusi tehes proovida ka kõiki neid harjutusi "vastutöötava" vastasega. See tähendab - vastane peaks aeg ajalt "ära unustama" kõik "ilusa taiji" reeglid ja tehnikad ning kasutama aegajalt ka lihtsalt toorest jõudu...

Ühte pidi - aitab sanshou harjutamine ja "elus" treening kaasa meie vormi sügavamale mõtestamisele - teist pidi, tehes vormi õige meele ja mõtestatusega, saame me lihvida oma tehnikaid n.ö. "offline" režiimis, kus vahest on ehk lihtsam märgata erinevaid vigu mis me oma kehadesse sisse oleme harjutanud.

Kasutades neid kahte meetodit paaris, on sellest kasu nii vormi sooritamisele kui reaalses sparringus. Jätta üks tähelepanuta või suhtuda sellesse pealiskaudselt, kannatab selle läbi ka teine...
Roland

Margus
Posts: 4
Joined: Wed Jun 21, 2006 1:41 am
Location: Estonia, Tallinn

Post by Margus » Fri May 18, 2007 7:45 am

Niipalju veel ainult lisaks selle "teistsuguse motivatsiooniga inimeste" kohta, et üritasin väga pehmes vormis öelda välja, et siis hakkaksid olema seltskonnas rohkem need, kes vaatavad Taiji kui võitluse peale. Kes oleks valmis otsima asja tegelikku mõtet. Rolandil täitsa õigus selle koha pealt ja isegi rohkem kui ta ütles, nimelt ükskõik mis võitlusviisiga negatiivsetel motiividel tegelema hakkamine ei kanna vilja. Väga kähku lahkutakse. Töö maht on lihtsalt nii ropp, et ilma õige motivatsioonita ei vea välja.

Roland Tepp
Rank: Chang San feng
Rank: Chang San feng
Posts: 107
Joined: Wed Jan 28, 2004 5:34 pm
Location: Tallinn, Estonia
Contact:

Post by Roland Tepp » Fri May 18, 2007 1:41 pm

Margus wrote:Niipalju veel ainult lisaks selle "teistsuguse motivatsiooniga inimeste" kohta, et üritasin väga pehmes vormis öelda välja, et siis hakkaksid olema seltskonnas rohkem need, kes vaatavad Taiji kui võitluse peale.
Sellises kontekstis on need "teistsuguse motivatsiooniga" inimesed vägagi teretulnud... :D
Roland

Post Reply

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest